Mertsina: majanduskasvu kiirenemine oli ootuspärane

Majanduskasv küll kiirenes, kuid sellele aitas kaasa ka tehniline mõju – veebruaris tõusnud alkoholi- ja kütuseaktsiisimäära tõttu suurenes ühel kuul järsult nende kaupade aktsiiside laekumine (aastases võrdluses 205%!). Samas, käibemaksu laekumise kasv on aeglustunud. 

Põhjamaadest odavama elektrienergia kasutamise tõttu oli elektrienergia tootmine Eestis tugevas languses ning esialgsete arvestuste järgi oli energiasektori lisandväärtuse vähenemine majanduskasvu tugevaimaks pidurdajaks. Jätkuvalt vähenes lisandväärtus ka töötlevas tööstuses, transpordis ja ehituses, kusjuures viimase kahe tegevusala juures on langus tublisti taandunud. Töötleva tööstuse lisandväärtust hoiab languses vähenenud ekspordimahud. Samas, selle tööstusharu ettevõtetele esitatud uued tellimused, sealhulgas välisriikidest tehtud tellimused, kasvasid juba teist kvartalit järjest, mille tõttu võib prognoosida tootmismahtude ja ekspordi paranemist lähikuudel. Tööstusettevõtete kindlustunne on praegu küll viimase viie aasta keskmise lähedal, kuid on viimastel kuudel veidi paranenud. Ehitussektori kindlustunne on aga alates möödunud aasta sügisest teinud hoopis kiirema tõusu.

Kaupade eksport oli esimeses kvartalis aastases võrdluses 2% väiksem. Selle põhjuseks on peamiselt mobiilsideseadmete ja põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemine. Kui need kaubagrupid ekspordist eraldada, siis oleks ülejäänud kaupade eksport, vähemalt jooksevhindades, hoopis kasvanud. Kaupade ekspordimaht on languses olnud juba neli kvartalit järjest. Meie hinnangul sel aastal meie peamiste kaubanduspartnerite impordinõudlus paraneb, mis peaks andma Eesti ettevõtetele rohkem võimalusi eksportimiseks. Samuti peaks lähikuudel taanduma ekspordi arvestusest vähemaks või hoopis välja elektroonikatoodete langus, mis peaks ekspordi üldpilti parandama.

Ekspordile vastupidiselt kasvas aga kaupade impordimaht lausa 4%. Impordikasvu taga oli peamiselt kapitalikaupade ja sõidukite sisseveo suurenemine. Kapitalikaupade impordikasv on juba eelmise aasta sügisest kiirenenud, mistõttu võiks eeldada ka investeeringute paranemist. Võrreldes kriisieelse perioodiga on tööstusettevõtetel vaba kapitali veel suhteliselt palju, kuid see väheneb tasapisi. Kui välisnõudlus paraneb, tekib eksportivatel ettevõtetel veelgi suurem vajadus investeeringute järele. Sel aastal tehtud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi plaanib 37% ettevõtetest investeeringuid kasvatada - seda ennekõike efektiivsuse parandamiseks, kuid iga viies ettevõte teeb investeeringuid ka tootearendamiseks. Suuremaid investeeringuid plaanivad puidu- ja toiduainetetööstus.

Selle aasta esimese kvartaliga ületas Eesti napilt oma kriisieelse suurima SKP mahu (2007.a. neljandas kvartalis). Leedu möödus sellest juba kaks aastat tagasi, kuid Lätil on veel üsna pikk maa minna. Samas ei tuleks kriisieelset taset heaks võrdluseks pidada, kuna siis kasvas majandus liialt kiiresti laenuvõimenduse toel ja majanduse tasakaalustamatus oli väga suur.

Meie prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2% (eelmisel aastal 1,1%) peamiselt investeeringute ja ekspordi paranemise toel, samal ajal kui eratarbimise kasv hakkab tasapisi aeglustuma.